Võistlusjuhend
Toimumise aeg: I püügivoor 11.02.2023
II püügivoor 12.02.2023
Veekogu: Võrtsjärv
Kogunemiskoht: Limnoloogia keskuse
parkla, https://kaart.delfi.ee/?bookmark=39dc8d4cb822f1854eb144ed74ad9082.
Kaalumine: Järvemuuseumi siseruumides. https://goo.gl/maps/qchzhz5kMnp6KJjZA.
Majutus: Võimalik broneerida ka majutust Vehendi Motellis (https://vehendi.ee/.) või kirjutades
e-mailile: motell@vehendi.ee, märksõna EMV jääaluses kalapüügis.
Võistlusklassid: üldarvestus(mehed, naised, noored) ja võistkond, kuhu kuulub 3 liiget.
Registreerimine: individuaal ja võistkondade registreerimise kinnitab ülekande tasumine a/a
EE364204278607261407 (Ranel Kõmmits, Coop Pank) ja selgituseks võistleja
või võistlejate nimed (kui tasustatakse mitme võistleja eest). Registreerimise
lõpp 08.02.23 ja hiljemalt 09.02.23 peavad osalustasud olema ülekantud. Registreerimise
link: https://forms.gle/asZugCCr2NkU9UZ68.
KOHAPEAL
REGISTREERIMIST EI TOIMU!
Osalustasu 30€
Autasustamine: karikate, medalite ja võimalusel auhindadega autasustatakse kolme parimat
individuaalvõistlejat ja kolme parimat võistkonda.
Eeltreeningud: võistlusveekogu jääl viibimine on võistlejatele keelatud 1km raadiuses Limnoloogia
keskuse juurest alates kolmapäevast (08.02.2023) kuni võistluse alguseni (v.a.
korraldusmeeskond ja kohtunikud - järelevalve teostamiseks ja sektorite
mahamärkimiseks). Püügikeelu ala on märgitud kaardil.
Võistluse jooksul
võistlejate poolt saadud kala jagatakse soovi korral pärast kaalumist
võistlejatele tagasi. Kui kala jääb üle, siis korraldaja organiseerib kalade
utiliseerimise.
Võistluse
territooriumile ja selle lähiümbrusesse prügi mahapanek on keelatud.
Võistlejal peab olema
kehtiv harrastuspüügiõigus.
Lisainfo: Ranel Kõmmits
55601483
AJAKAVA
I voor 11.02.2023
09:00 – 09:45 registreerimine Limnoloogia keskuse parklas;
09:45 – 10:00 võistluse avamine ja sektorite loosimine;
10:00 – 10:25 võistluspaika minek, püügivarustuse ja võistlejate kontroll
enne sektorisse sisenemist;
10:25 – 10:30 sektorisse sisenemine – pärast esimest signaali ja püügikoha
valik;
10:30 – 13:30 võistluspüük;
~14:30 – kaalumine Limnoloogia keskuses
II voor 12.02.2023
09:00 – 09:45 registreerimine Limnoloogia keskuse parklas;
09:45 – 10:00 võistluse avamine ja sektorite loosimine;
10:00 – 10:25 võistluspaika minek, püügivarustuse ja võistlejate kontroll
enne sektorisse sisenemist;
10:25 – 10:30 sektorisse sisenemine – pärast esimest signaali ja püügikoha
valik;
10:30 – 13:30 võistluspüük;
~14:30 – kaalumine Limnoloogia keskuses
ÜLDREEGLID
1. Võistlus toimub kolmes
sektoris.
2. Võistlejad loositakse
sektoritesse enne püügivooru algust korraldajate poolt soovitatavalt kõikide
teiste osalejate silme all. Kõigepealt loositakse sektoritesse võistkonnad ja
seejärel ainult individuaalarvestuses osalevad võistlejad.
1) Võistkonna arvestuses,
peab iga liige olema loositud erinevatesse sektoritesse. Võistkond peab enda
seast valima kapteni, kes loosib iga liikme sektorisse.
2) Kui kõik võistkonnad on
sektoritesse loositud, siis loositakse individuaalarvestuses osalevad
võistlejad, kes osalevad üldarvestuses.
3) Loosimise järjekord
määratakse võistkonna nime tähestikulise järjestuse alusel.
Individuaalarvestuses määratakse järjekord võistleja eesnime tähestikulise
järjestuse alusel. Teiseks päevaks pööratakse nimekiri vastupidiseks.
4) Korraldajal on õigus
sektoritesse loosimise süsteemi kohandada sobivaks korraldatava võistlusega
3. Korraldajal on parema
kordamineku ja sõltuvalt ilmaoludest õigus võistluse tingimusi muuta.
4. Korraldajate pädevuses
on ettenägemata asjaolude ilmnemisel ja/või võistluse edukama teostumise
huvides täpsustada või muuta võistlusreegleid.
5. Püüda võib ainult ühe
püügivahendiga, mis võib koosneda ridvast, rullist, noogutist, tamiilist ja
kirptirgust. Kirptirgu üldpikkus ei tohi ületada 15mm ja üheharuline konks peab
olema jäigalt korpuse külge kinnitatud. Igasugused lisaraskused ja -detailid
nii tamiilil kui kirptirgul on keelatud.
6. Igal võistlejal peab
olema kaks identset lippu aukude märgistamiseks ja hõivamiseks, mis peavad
olema märgatavad vähemalt 5 m kauguselt. Soovitatavalt võiks lipu kõrguseks
olla 20-30cm. Lipu konstruktsioon peaks välistama selle ümberkukkumise või jääl
libisemise tuule tõttu.
7. Peibutussööt peab olema
looduslikku päritolu v.a elusad või surnud kalad ja kalamari. Keelatud on
kasutada tehissöötasid ja nende osasid.
8. Peibutussöödaga auke
sööta võib nii käest, kui „konteineriga“(nt söödakorv). Söödaga „konteineri“
vette jätmine on keelatud.
9. Tagavara õngede arv ja
vahetamine võistluse ajal pole piiratud. Püügil oleva püügivahendiga peab
võistlejal olema pidev kontakt käe kaudu.
10. Võistleja võib kala
jääle tõmbamiseks kasutada kongitsat. Püütud kalad tuleb kohe panna kotti või
kasti.
11. Enne võistluse algust
kogunevad võistlejad oma sektori juurde, kus toimub kõigepealt võistlejate
kontroll ja seejärel alustatakse peibutussöötade kontrolliga. Lubatud on 2L
loodusliku päritoluga purusööt ja 1L loomse päritoluga elussöötasid. Söödad
peavad olema paigutatud FIPSedi poolt markeeritud karpides („APPROVED BY
FIPSED“) või mahu markeeringuga karpidesse.
1) Kahtluse korral on
kohtunikul õigus paluda võistlejal söödad ümber valada mõõdunõusse, ka
võistluse ajal. Söödakontrolli käigus üle normi söötade avastamine tähendab
võistlejale kollast kaarti. Kui võistleja peaks ka teises püügivoorus ületama
söötade etteantud koguseid, siis võistleja diskvalifitseeritakse kogu
võistluselt ja mõlema püügivooru tulemuseks viimane koht +1 punkti.
2) Soovitatavalt võiksid
söödad olla läbipaistvates karpides. Elussööt ei tohi olla segatud puru
söödaga. Kui kohtunik leiab purusööda sees elussööta, siis loetakse see loomse
päritoluga söödaks, mille lubatud piirväärtus on 1L. Purusöödad peavad
kontrollimiseks olema esitatud valmiskujul(niisutatud või kuiv, sisaldades
kõiki lisandeid ja/või mulda).
3) Kohtunikul on õigus
kahtluse korral võistluse käigus kontrollida võistleja sööda koguseid. Peale
sööda kontrolli üle normi söötade avastamine tähendab võistlejale koheselt
punast kaarti ja võistluselt kõrvaldamist. Võistlejale määratakse mõlema
võistluspäeva tulemuseks sektori viimane koht +1 punkti.
12. Kui söödakontroll on
läbitud, võib võistleja soovi korral puru- ja elussööda omavahel segada või
jaotada teistesse karpidesse (nt põlvekarp, varukarbid jne). Peale söötade
kontrollimist annab kohtunik loa ja võistlejad võivad liikuda ja valida koha
ümber püügisektori. Sektorisse sisenemine on keelatud ja karistatakse kollase
kaardiga. Jääpuuride terad peavad enne sektorisse sisenemist olema kaetud
13. Esimene helisignaal, mis
antakse 5 minutit enne võistluspüügi algust, annab võistlejatele õiguse
siseneda püügialasse ja valida esimese augu puurimiseks koht, mille peab
tähistama esimese lipuga.
1) Lipp tuleb jääle
asetada, mitte visata. Lippudega märgistatud aukude vahekaugus ei tohi olla
vähem kui 5m(va kui on tegemist ühe võistleja lippudega). Võistleja võib paluda
kohtunikku kontrollimaks aukude vahelist kaugust, kuid kohtunik ei tohi
võistlejale mõõta augu kaugust ette. Võistlejate aukude vahelist kaugust
mõõdetakse augu servast-augu servani.
2) Kui võistlejate
lippudega tähistatud aukude vaheline kaugus mõõtmisel jääb vahemikku
4,90-5,00m, saab võistleja hoiatuse. Korduv eksimine samas püügivoorus tähendab
kollast kaarti. Kui eksitakse järgmises püügivoorus, siis saab võistleja uuesti
hoiatuse. Kui lippudega tähistatud aukude vaheline kaugus jääb alla 4,90
määratakse selle eest võistlejale kollane kaart.
3) Kui ühele püügialale on
vähem kui 5 m kaugusel üksteisest mitu soovijat ja kohtunik ei näinud, kes oli
esimene, otsustatakse eelisõigus loosi teel. Kui võistlejate lippude vahekaugus
on kontrollimisel 5m lähedane, tuleb esimene auk puurida täpselt lipuga
tähistatud kohta. Teise augu võib hõivata või puurimiseks tähistada alles peale
esimese augu puurimist.
4) Kui augu puurimise koht
on märgistatud, võib võistleja puuri teralt katte eemaldada, kuid siis ta peab
puuri hoidma püsti asendis puurimiseks valmis teradega vastu jääd kuni teise
helisignaalini. Kui võistlejal tekib vajadus enne teist helisignaali puur käest
panna, peab ta enne seda puuriterale katte peale panema.
14.
Peale teist helisignaali võivad võistlejad alustada aukude puurimist,
söötmist ja kalapüüki.
1) Võistleja võib püügiaja
jooksul sektoris liikuda vabalt ringi ja puurida piiramatu arvu aukude, kuid
mitte lähemale kui 5m teise võistleja märgitud august. Võistlejate tahtlik
häirimine on keelatud. Kõikki tegevusi tohib teha ainult lipuga tähistatud augu
juures. Enne iga uue augu puurimise alustamist peab augu asukoht olema
tähistatud lipuga maksimaalselt 50 cm augu servast. Võib hõivata ka teiste
võistlejate poolt puuritud, kuid tähistamata auke.
2) Võistlejal võib olla
varupuur, mille peab jätma väljapoole püügisektorit. Kui võistluse käigus tekib
vajadus kasutada varupuuri, siis selleks peab kohtuniku käest saama loa.
3) Mootoriga puuride
kasutamine on keelatud.
4) Võistleja ei tohi jätta
jääle tähistamata alale muid esemeid kui jääpuur ja kalastuskast(kott). Muud
esemed peavad asuma 1 m raadiuses lipuga tähistatud august, kus võistleja
parasjagu püüab(mõõdetuna augu keskmest). Katmata teraga puuriga jääl liikudes
peab jälgima enda ja kaasvõistlejate ohutust. Kui puuri ei kasutata, peab see
jäässe püsti puuritud olema. Jääl lamava puuri eest karistatakse võistlejat
kollase kaardiga. Kui kohtunik leiab sektorist võistleja kaotatud eseme või
kala, peab ta selle sektorist kõrvaldama. Kõik jääle jäetud esemed ja kala viib
kohtunik sektorist välja ning neid enne võistluse lõppu tagasi ei saa.
Võistleja ei tohi oma kasti või kotiga katta tähistamata auku. Sellist
käitumist karistatakse kollase kaardiga.
15.
Kolmas helisignaal annab märku, et võistluse lõpuni jääb 5 minutit.
16.
Neljas helisignaal annab märku püügiaja lõpust. Kala, mis on konksu otsas,
kuid pole lõpusignaali alguseks veest väljas, arvesse ei lähe ja tuleb koheselt
tagasi lasta.
17.
Kogu võistluse ajal ei või võistleja saada mingit välist füüsilist abi(va
meditsiinilist).
18.
Sektorist võib lahkuda ainult kohtuniku loal.
19.
Kui võistleja mingi kehaosa või temaga kontaktis olev püügivahend ületab
sektori piiri, karistatakse võistlejat hoiatusega, kordumisel kollase kaardiga.
Kui võistleja mingil põhjusel(tugev tuul), kaotab oma püügivahendeid väljapoole
sektorit, siis need saab ta tagasi alles peale võistluse lõppu.
20.
Püütud kalad antakse kohtunike kätte, või kaalutakse sektorist
väljumisel.
21.
Kui kaalumisel avastatakse võistleja saagi hulgast alamõõdulise või seaduse
või reeglitega keelatud kala, saab võistleja kollase kaardi ja nimetatud kala
ei kuulu kaalumisele.
22.
Kala peab kaalumisele olema esitatud puhtana. Kohtunike arvates lumesegune
või söödaga segunenud(määrdunud) kala kuulub võistleja poolt üle
puhastamisele-pesemisele enne kaalumist kohtuniku järelevalve all. Võistlejat
karistatakse kollase kaardiga.
23.
Kui kaalumisel avastatakse võistleja saagi hulgast midagi muud, mis ei
peaks kuuluma kaalumisele, saab võistleja kollase kaardi ja nimetatu ei kuulu
kaalumisele.
24.
Arvesse lähevad ka kalad, mis on konksu otsa haakinud väljastpoolt suud.
Tahtlik tragimine on keelatud.
25.
Kajaloodide, kaamerate ja muude elektrooniliste abivahendite kasutamine
võistluse ajal on keelatud. Võistlus eelsete treeningute ajal on lubatud
kasutada, kui korraldaja ei keela nende kasutamist.
26.
Võistleja võib võistluse ajal kasutada mistahes
sidevahendeid ainult kohtuniku loal.
27.
Võistlejate vaheline suhtlus peab olema sõbralik ning üksteise kalapüügi
ruumi austav.
KAALUMINE
28.
Kaalumise tulemused pannakse kirja Võistluse Protokolli.
29.
Kaalumise juures võivad peale kohtunike ja võistluse korraldajate viibida
meeskondade kaptenid ja võistleja, kelle kala kaalutakse.
30.
Kaalumiseks võetakse saaki vastu ainult korraldajate poolt jagatud taaras.
Kalad tuleb kohtunikule üle anda enne sektorist väljumist sektori tähise
juures.
31.
Kaalumist teostatakse võimalusel võrgu materjalist või perforeeritud
põhjaga taaras, mis ei takista vee ära jooksu. Kaalumiseks mõeldud Taara tuleb
Võistluse Korraldajate poolt.
KOHTUNIKE KOLLEEGIUM
32.
Kohtunike kolleegium (KK) koostatakse võistlusi
korraldava organisatsiooni poolt.
33.
Kõik kohtunikud peavad selgelt tundma käesolevaid
reegleid.
34.
Kohtunikud valivad enda seast peakohtuniku.
35.
Peakohtunik juhib võistlusi ja korraldab KK tööd,
kontrollib võistluste toimumise korrektsust, lahendab jooksvaid küsimusi,
menetleb võistlejate poolt tehtud rikkumisi vastavalt võistluste reeglitele,
käsitleb tekkivaid vaidlusi ja koostöös kolleegiumiga võtab vastu nende suhtes
vastavaid otsuseid.
36.
Peakohtunikul on ainuõigus ajutiselt peatada või
tühistada võistlused ebasoodsate ilmastikuolude või muude tingimuste tõttu, mis
häirivad tavapärast võistluste kulgemist. Peakohtunik võib eemaldada
võistlustelt ebakaines või muus võistlustega mittevastavas olekus võistlejad
ning kohtunikud, kes ei saa oma ülesannetega hakkama.
37.
Peakohtunik korraldab võistlejate registreerimist,
võistluse kohtade loosimist ning vastutab kogu võistluste dokumentatsiooni
eest. Võistluste lõpus teeb kokkuvõtte koos teiste kohtunikega võistluste
tulemustest.
38.
Kohtunikud kontrollivad võistlejat ja tema
püügivarustust enne sektorisse sisenemist.
39.
Kasutades tsooni protokolli, kontrollivad tsoonides
olevad kohtunikud võistlejaid ja vastutavad võistluse reeglite pärase
läbiviimise eest tsoonides. Kohtunikud hoiavad ära kõrvaliste isikute viibimist
võistlus tsoonides. Kohtunikud kontrollivad võistlejate püügiriistu ning
võistlusmääruse täitmist nendele määratud sportlaste poolt. Iga vooru lõpus
raporteerivad tsoonide kohtunikud peakohtunikule leitud rikkumistest ning
määratud sanktsioonidest.
40.
Iga sektori kohtunik on kohustatud võistlejale tehtud
hoiatuse(d) vormistama koos võistleja numbriga kirjalikult.
41.
Kohtunikele ei ole lubatud oma kohustuste täitmine
ebakaines olekus.
42.
Kohtunikel on keelatud edastada võistleja saakide ja püügi infot teistele
võistlejatele.
AUS VÕISTLUS
43.
Kalastamisel lähtutakse kalapüügi õigusaktidest.
44.
Võistlejat karistatakse kohtuniku poolt suulise hoiatusega:
1) õnge heitmine väljapoole
sektori piire;
2) kalade loopimine jääle;
3) võistlejate aukude
vaheline mõõdetud kaugus vahemikus 4,90-5,00m;
4) võistleja läheneb
teisele võistlejale lähemale kui 5m.
45.
Võistlejat karistatakse kohtunike poolt hoiatuse(kollane kaart) järgmiste
rikkumiste eest:
1) lipu reeglite vastu
eksimine;
2) söödakogus(puru- ja
elussööda) ületab etteantud piirmahud;
3) võistlejate aukude
vaheline mõõdetud kaugus alla 4,90m;
4) sektorisse sisenemisel
enne signaali;
5) sektorist omavolilisel
väljumisel;
6) korduv suuliste
hoiatuste eiramine;
7) teadlik prügi maha
jätmine (sh suitsukonid);
8) muude esemete jää peale
jätmisel (va jääpuur, kalastuskast(kott));
9) puur maas või puuriga
liikumise reegli rikkumine;
10) kaalumisele on esitatud
alamõõdulise või seaduse või reeglitega keelatud kala;
11) kaalumisele on esitatud
saagi hulgas ka muid esemeid;
12) kaalumisele on esitatud
määrdunud kalad (nt lumesegune, purusöödaga koos).
46.
Võistlejat karistatakse kohtunike poolt hoiatusega (punane kaart) mõlema
vooru tulemused tühistatakse ja ta diskvalifitseeritakse järgmistel juhtumitel:
1) kalapüügieeskirja või
spordieetika rikkumisel;
2) võistlusjuhendi
rikkumisel juhul, kui selline rikkumine mõjutas või võis mõjutada oluliselt
võistleja või mõne teise võistleja tulemust;
3) kui võistlejal on ühe
võistluse jooksul mõlemas püügivoorus ületanud lubatud söödakoguste(puru- ja
elussööda) etteantud piirmahtu;
4) kui võistleja esitas
kaalumisele mitte tema poolt püütud või varem püütud kala(d);
47.
Punane kaart tähendab vastaval võistluselt diskvalifitseerimist ja
tulemuseks mõlema püügivooru eest viimane koht +1 punkti. Punane kaart tühistab
ära varem saadud kollased kaardid. Kui võistleja saab punase kaardi esimeses
voorus, siis teises voorus võib ta võistelda, seejuures eelmise vooru kollased
kaardid nullitakse punase kaardi saamisel ära, sõltumata nende arvust. Kui
võistleja saab punase kaardi teises voorus, siis esimese vooru tulemusi see ei
mõjuta.
48.
Kaks kollast kaarti tähendavad võistluse püügivoorust diskvalifitseerimist
ja tulemuseks püügivooru eest viimane koht +1 punkti. Võistleja võib püüki
jätkata ja osaleb kaalumisel, mis läheb protokolli vastavalt tulemusele. Peale
diskvalifitseerimist tagapool olevad võistlejad pingereas koha võrra ettepoole
ei liigu.
49.
Kohtunike poolt võistlejatele määratud hoiatused kantakse protokolli ja
jõustub võistlejale teatavakstegemisest.
50.
Võistlusi korraldav organisatsioon ei vastuta kohtunike kolleegiumi (KK)
või Peakohtuniku poolt võistluselt eemaldatud võistleja või võistkonna
võistlusel osalemiseks tehtud kulude eest, ega tagasta neid.
51.
Korraldajal on õigus karistada võistlejat võistluselt eemaldamisega kui
võistleja viibib võistlusel ebakaines olekus ja/või ohustab teisi oma tegevusega.
PROTESTI ESITAMISE KORD
52.
Protestid võistluse, võistleja või kohtuniku kohta peavad olema esitatud
kirjalikult kohtunike kolleegiumile hiljemalt 1 tund pärast püügivooru lõppu,
mille kohta tuleb teha märge ka võistlus protokolli. Kohtunike kolleegium võib
täiendavalt paluda esitada pildi-või videomaterjali, kui selleks peaks tekkima
vajadus.
53.
Protestid võistlustulemuste kohta esitatakse kirjalikult kohtunike
kolleegiumile hiljemalt 30 minutit pärast tulemuste avalikustamist. Tulemuste
protokollis märgitakse avalikustamise kellaaeg ja kuupäev.
54.
Protesti võib esitada ka suuliselt vahetult pärast püügivooru lõppu, kuid
peab olema esimesel võimalusel vormistatud kirjalikult, hiljemalt 1 tund pärast
püügivooru lõppu.
55.
Protesti võib esitada võistleja või treener, millele kirjutab alla
peakohtunik.
56.
Protesti käsitlemise eelduseks on kautsjoni tasumine võistluse
korraldajale, summas 50 eurot. Tasumata protesti arutlusele ei võeta. Protesti
positiivse lahenduse korral hüvitatakse protestijale ka nimetatud kautsjon 50
eurot. Protesti mitterahuldamise korral protestilõivu ei tagastata.
PAREMUSJÄRJESTUS
ÜLDARVESTUSES JA VÕISTKONDLIKUS ARVESTUSES
57.
Paremusjärjetus koostatakse sektorite kaupa, võistleja poolt püütud kalade
kaalu alusel. Võistlejale, kes saavutas kõrgeima kaalu, antakse 1 punkt, teise
koha saavutanud võistleja saab 2 punkti jne.
1) Juhul, kui võistlejate
vahel on viik (kaal on võrdne), siis antakse võistlejatele punktid, mis on
võrdsed keskmise tulemusega, arvestades kohta, mis nad oleks sektoris saavutanud.
Näide 1: kaks võrdset võistlejat 5.kohal saavad mõlemad vastavalt
(5+6):2=5.5 punkti; näide 2: kolm võistlejat on 8.kohal saavad kõik vastavalt
(8+9+10)/3=9 punkti.
2) Võistlejad, kes ei ole
saavutanud sektoris tulemust, saavad punktid vastavalt sellele, milline on
sektoris välja andmata jäänud kohtade keskmine väärtus. Näide 1: 24
võistlejat, tulemuse saavutasid 12 võistlejat, nende vahel jagatakse kohad
vahemikus 1-12, tulemuseta jäänud võistlejad saavad (13+24)/2=18.5
karistuspunkti; näide 2: 29 võistlejat, tulemuse saavutas 26 võistlejat, siis
tulemuseta võistlejad saavad (27+29)/2=28 karistuspunkti. Kui on ainult üks
võistleja, kes on jäänud tulemuseta, siis temale omastatakse sektori viimase
koha punktid. Näide: 29 võistlejat, tulemuse saavutas 28, tulemuseta jäänud
võistleja saab 29 karistuspunkti (viimase koha punktid).Võistlejad, kes
pole püügivoorust osa võtnud, saavad suurima osalejate arvuga sektoris viimase
kohapunktid +1 punkti.
3) Võistleja, kes
diskvalifitseeritakse, saab viimase kohapunktid +1 punkti. Diskvalifitseeritud
võistlejast tagapool olevad võistlejad pingereas koha võrra ettepoole ei liigu.
Näide: kui võistleja on pingereas 6. kohal ja ta diskvalifitseeritakse, siis
järgmised võistlejad pingereas ettepoole ei liigu ja saavad vastavalt kohtadele
7 punkti, 8 punkti, 9 punkti jne.
Paremusjärjestus üldarvestuses:
1) Võistleja mõlema
püügivooru punktid sektorites liidetakse kokku. Võistleja, kelle punktide summa
on väikseim, saavutab 1.koha jne.
2) Kui punktide summa on
võrdne, siis suurima püütud kalade kogukaaluga võistleja saavutab kõrgema koha.
3) Kui ka kogukaal on
võrdne, siis võistleja, kelle esimeses või teises voorus püütud kalade kogukaal
on suurim, saavutab kõrgema koha.
Paremusjärjestus võistkondlikus arvestuses:
1) Võistkonnaliikmete
mõlema püügivooru punktid liidetakse kokku. Võistkond, kelle punktide summa on
väikseim, saavutab 1.koha jne.
2) Kui punktide summa on
võrdne, siis suurima püütud kalade kogukaaluga võistkond saavutab kõrgema koha.
3) Kui ka kogukaal on
võrdne, siis võistkond, kelle esimeses või teises voorus püütud kalade kogukaal
on suurim, saavutab kõrgema koha.